KKK

Võrreldes "üks suurus sobib kõigile" koolitustega võimaldab 1:1 või 1:3 haridusmentorlus efektiivsemat enesearengut.

Haridusmentorluse abil kogeb õpetaja nüüdisaegset õpikäsitust omal nahal nii nagu temalt oodatakse õpilastega töötades.

Enda ja maailma suhtes uudishimulik õpetaja on eneseteadlikum, enesekindlam, taastub tagasilöökidest kiiremini ning naudib oma tööd ja eneseteostust - selliseid õpetajaid Eesti vajabki.

Õnnelikke ja arengule orienteeritud õpetajaid tahavad näha ka õpilased enda ees, et nemadki sooviksid kord töötada õpetajana.
Tegevõpetajatele ja teistele haridustöötajatele, kes soovivad enda professionaalses arengus uut kvaliteeti ning on valmis selle nimel tegutsema.

Haridusmentorluse ideaalpersoona:
  • töökogemus õpetajana
  • sisemine soov tõsta enda professionaalset kvaliteeti teatud kindla haridusteema raamistiku kaudu
  • enese vastu uudishimulik - soov tegeleda eneseteadlikkusega
  • valmisolek teha muudatusi enda senises tegutsemises

Haridusmentorluse teenus sobib kõige paremini õpetajale, kes tunneb selleks ise vajadust ja avaldab selleks soovi.
Kui varasemad lähenemised on mentorit defineerinud kui inimest, kes teab õigeid vastuseid, siis kaasaegne mentorluse kontseptsioon näeb mentorlust kui kahe (või enama) võrdse partneri suhtlust ja koostööd. Õppimismudel, mis toetab parimal viisil õppimist mentorsuhtes, on koos konstrueerimine (Watkins, Carnell, Lodge, 2007).

Kui koolitusel omandatakse teoreetilised teadmised, siis tõelise tähenduse saavad need isiklikus praktikas.

Mentori olulisim roll ongi aidata neist kogemustest, ka keerulistest ning ebamugavatest, õppida.
Õppimiskeskne mentorsuhe on

– konfidentsiaalne
– ehe/aus
– empaatiline
– hinnanguvaba
– avatud ja aktsepteeriv
– kuulav
– väljakutseid esitav
– toetav ja kokkuvõtteid tegev
– tagasisidestav

Õppimiskeskne mentorsuhe EI OLE

– nõuandmine
– kiire parandamine
– hinnanguline
– kriitiline
– lihtne
– meeldiv
– manipuleerimine
– teise probleemi enda omaks
võtmine

// Sõnastamisel kasutatud allikas:
Lainola, K.; Eisenschmidt, E. (2021) Mentorlus - koostöine õppimine ja areng hariduses. Tallinn: TLÜ haridusinnovatsiooni keskus. http://www.tlu.ee/kutseaasta
Haridusmentorluse teenuse eest tasumiseks kasutatakse erinevaid praktikaid:

  • õpetaja tasub teenuse eest eraisikuna terves ulatuses
  • teenuse eest tasub terves ulatuses organisatsioon (nt täiendkoolituse eelarvest)
  • õpetaja ja organisatsioon tasuvad suhtes 70:30
  • õpetaja või kool taotleb rahalist toetust (avatud taotlusvoorud leiad siit)

Töötaja professionaalsesse arengusse investeerimine on kooli edu võti!
Kui sa ei ole veel kindel, kas haridusmentorlus on midagi sinu jaoks, siis siin on 3 küsimust, mida endalt küsida:

1. Kas sa tahad ise valida ja otsustada, kuid tunned vahel, et üksi on keeruline valida, mille järgi valida?

2. Kas sa tahad tunda end töörollis sagedamini õnnelikult ja rahulolevana?

3. Kas sa tahad kasutada oma seniseid teadmisi, oskusi ja kogemusi uuel viisil, et tõsta enda töö kvaliteeti?